Kõik siinolevad materjalid on KAK7031 raames valminud ja on litsenseeritud!!!
Autori Monika Avalaid teos pealkirjaga KAK7031 on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Autorile viitamine 4.0 Rahvusvaheline litsents.
7.4.14Suur projekt... ja palju uusi sõpru...
Läinud nädalal sai üks suur projekt punkti... peaaegu, sest ühe õppetöökoja rajamine on sama mis "Tallinna ehitamine" aga pidulik avamine ning tänukõned toimusid neljapäeval kogu koolipere ja kogukonna esindajate osalusel.
Läinud nädalal sai üks suur projekt punkti... peaaegu, sest ühe õppetöökoja rajamine on sama mis "Tallinna ehitamine" aga pidulik avamine ning tänukõned toimusid neljapäeval kogu koolipere ja kogukonna esindajate osalusel.
16.6.13... minu armsad "lapsed"... :(
Lapsed on tublid... andekad ja ............
Kurb mõelda, meie teed viivad lahku aga ma tahaks väga uskuda... et
... kõige taga ei ole ei midagi rohkemat kui lihtsalt ühe väikese kooli püsimajäämismured haridusreformituultes ja materjaalselt kalkuleeritud otsused...
Lapsed on tublid... andekad ja ............
Kurb mõelda, meie teed viivad lahku aga ma tahaks väga uskuda... et
... kõige taga ei ole ei midagi rohkemat kui lihtsalt ühe väikese kooli püsimajäämismured haridusreformituultes ja materjaalselt kalkuleeritud otsused...
25.6.12...õpetaja Monika...
Märkamatult on saanud õppeaasta koolis läbi ja nüüd naudin pikka pedagoogipuhkust... Peale kaheaastast meeletut rabelemist on see tõeline puhkus... Saan pisutki end kodule, perele ja endale pühendada!
Aga koolis on vahva... Lastega on tore ja imelik, et ma seda kunagi varem ei märganud. Iga asi omal ajal... Aeg ajalt vaatan tagasi möödanikule ja mõtlen, kui väikesed asjad on mind juhtinud eluteel... Mõni toetav sõna, mõni kütkestav kogemus; aga ka valusad kukkumised-kaotused... Ma olen uhke enda üle!!! Uhke ja õnnelik... seda mõistavad vähesed...
Kogu kevad on lennanud linnutiivul ja jäänud vaid võrratud mälestused... ja nagu minul kombeks, suudan ka suve ära organiseerida enne, kui see kättegi on jõudnud ;) ...
Märkamatult on saanud õppeaasta koolis läbi ja nüüd naudin pikka pedagoogipuhkust... Peale kaheaastast meeletut rabelemist on see tõeline puhkus... Saan pisutki end kodule, perele ja endale pühendada!
Aga koolis on vahva... Lastega on tore ja imelik, et ma seda kunagi varem ei märganud. Iga asi omal ajal... Aeg ajalt vaatan tagasi möödanikule ja mõtlen, kui väikesed asjad on mind juhtinud eluteel... Mõni toetav sõna, mõni kütkestav kogemus; aga ka valusad kukkumised-kaotused... Ma olen uhke enda üle!!! Uhke ja õnnelik... seda mõistavad vähesed...
Kogu kevad on lennanud linnutiivul ja jäänud vaid võrratud mälestused... ja nagu minul kombeks, suudan ka suve ära organiseerida enne, kui see kättegi on jõudnud ;) ...
Rohkem saad lugeda siin.